Tänasel päeval on sorteerimise vastutus jäetud tarbijale, mitte tootjale. Sellest ajendatuna on tehtud ka proteste, kus pakendid on kaupluse ette jäetud, survestades kauplust jäätmekäitlusega tegelema (vaata: https://plasticattack.co.uk). Kui oleks võimalus osta laiaulatuslikumalt tooteid pakendivabalt, ei peaks tarbija niivõrd intensiivselt ka jäätmekäitlusega tegelema.

Kuigi tarbitakse ainult toodet ennast, makstakse kaudselt ka pakendi eest, mis läheb äraviskamisele. Loodan, et lähiajal liigume järjest enam pakendivaba poodlemise poole, kus tavapoest saaks soetada soovitud kaupa oma kaasavõetud anumasse. Kui see on jäänud koju, pakub kauplus omalt poolt alternatiivina võimalust laenata korduvkasutatav anum, mille saab hiljem poodi tagastada. Et pakendivabalt ostlemas käia, peab praegu käima erinevates kauplustes ning kulutama selle jaoks omakorda rohkem aega ja kütust.

Toiduainete valdkonnas on teatud toodete pakendamine vajalik toidu parema säilivuse tagamiseks, kuid majapidamistooted ning kõik muu, mida pakendatakse ning mis üldse pakendit tegelikult ei vaja, on veel eraldi suur küsimus.

Omavalitsused saaks enda poolt teha soovitusi avalike ürituste korraldajatel kasutada näiteks topsiringi, pakkudes külastajatele mitmemekordselt kasutatatavaid ja pandi eest lunastatavaid joogitopse nagu on tehtud Intsikurmu festivalil või Tartus eri baaride koostööna (vaata: www.topsiring.ee). Samuti võib teha üleskutse ürituse külastajatel võtta kaasa oma tops ja sööginõud.

Vastutus oma prügi käidelda on igaühel, kuigi kõik meist seda vastutust kanda kas ei taha või ei oska. Kodused harjumused tulevad kõikjale kaasa, ka avalikes kohtades liigeldes. Teede äärtes ja asulapiiridel leidub suurtes kogustes prügi, mis tundub justkui eikellelegi kuuluv. Prügi, mis läheb autoaknast välja, jõuab otse loodusesse. Tundub elementaarne, et kui tarbin midagi teel olles, siis jääb prügi kas autosse või taskusse ning viskan selle lähimasse prügikasti. Sest mis saab prügiga looduses? Mitte midagi. See on ikka veel seal, võib-olla veidi kaugemale metsa alla lennelnud, kuid ikka seal.

Teede ääres domineerivad prügi hulgas konid ja kohvitopsid. Koni laguneb looduses kuni 15 aastat, selle aja jooksul eraldab ta aga kahjulikke ühendeid ning kahjustab sellega ümbrust. Kui teel olles suitsetamine on hädavajalik, siis teha seda loodust kahjustamata, koni saab panna näiteks klaasist kaanega purki või kaasaskantavasse konitopsi.

Kohvitopsi asemel saab kasutada termost. Korduskasutatavus on üks võtmesõna, et tekitada vähem prügi, samal ajal on see ka rahaline kokkuhoid, kuna on suur vahe, kas osta igakuiselt uus toode või saab sama toodet kasutada aastaid. Teine valdkond, mida silmas pidada oma tarbimisharjumuste ülevaatamisel on see, et kasutatavad tooted oleksid biolagunevad. Lahendusi on, tuleb vaid üks väike harjumusmuudatus teha. Muudatus, mis on aga looduse ja meie elukeskkonna jaoks väga suur. Sellest hetkest, mil prügi visatakse loodusesse, on see automaatselt kõigi meie prügi.

Juulikuus koristame malevanoortega talgu korras Suure-Jaanist väljuvad maanteeääred. Eri suundadest kokkukorjatud jäätmed kasutatakse kunstiinstallatsiooni “Prügi teisel pool akent” osana ning seda saab vaatama tulla juuli keskpaigast alates Suure-Jaani Coopi ja Meie poe vahelisele haljasalale.

Prügiteemalised mõtisklused saavad juulikuus Põhja-Sakala vallas ka kogukonnamõõtme. Suure-Jaanis toimub 17. juulil 13.00-14.30 Tervisekojaesisel terrassil arutelu “Kuidas ennetada prügi sattumist loodusesse”, kuhu on oodatud kõik kaasamõtlejad ja huvilised.

Sellega seonduvalt kutsume kõiki üles juba varem mõtisklema selle üle, mis meie piirkonnas antud teemal juba toimib ning mida võiks paremaks muuta. Ettepanekud ja murekohad saata hiljemalt 12. juuliks, et need kaasata arutelusse.

Pärast arutelu on huvilistel võimalus osaleda õpitoas “Kuidas vähendada prügi teket”. Õpituba viib läbi Liisa Aavik, kes on läbi viinud koolitusi antud teemal nii Eestis kui ka välismaal, sh kõrgkoolides, koolides, ettevõtetes ja festivalidel. Tema tegemistega saab tutvuda lähemalt blogis Suletud Ring. Osalejate arv on piiratud, huvilistel palun registreerida end meili teel. Osalustasu oma äranägemise järgi kohapeal.

Küsimused-ettepanekud “ Kuidas ennetada prügi sattumist loodusesse” aruteluks       ning õpituppa “Kuidas vähendada prügi teket” registreerimine aadressil viljandi.tuled@gmail.com.

Teksti autor Karolin Tamm

Kogukonnaprojekti “Prügi teisel pool akent” eestvedajad: Karolin Tamm, Marta Jahhu, Kadri Sünter, Kerttu Küünarpuu, Kaisa Ailt, Ergo Leilop, Marko Aatonen, Margus Kevin Sünter.

Artikkel ilmus Põhja-Sakala valla ajalehes Leole, juuli 2021.